Telefonikõned KH-ga, Nordea panga kliendihalduriga.
Veebruar 2009
Helistasin panka, et arutada seda, mis saab edasi, kui me ei suuda omavahelisest lepingust kinni pidada ja pangale tagastada 13 juuliks 2009 oma 3,6 miljonisest laenust 1,7 milj krooni, mis on lepingus ette nähtud, maja müümise läbi.
Kliendihaldur oli väga sõbralik ja abivalmis ja teatas et kahjuks on tõusnud kõik panga baasintressid ja kui me ei müü Raudtee tn korteriomandit maha selleks ajaks so 13 juuliks, siis ei ole teada, mis edasi saab kuna laenu kuumakse ilma müümata oleks väga suur ja me ei jõuaks seda kanda vastavalt oma sissetulekutele. Küsisin nõu, et mida ma peaksin edasi tegema ja laenuhaldur soovitas oodata ja püüda ikka müüa, kuna sinnani on veel pikk aeg ja et peaks jälle ühendust võtma Mai kuus. Pakkusin pangale ka Raudtee korteriomandi ja sinna juurde kuuluva maa omastamist vastavalt nende poolt aksepteeritud kinnisvarahindamisaktile ja arvata see laenuosast maha. Pank ei olnud sellest huvitatud.
Mai 2009
Helistasin oma kliendihaldurile peale seda kui olin saanud konkreetse pakkumise -850000 EEK firmalt „Agenda Kinnisvara“ 20 Mail. Sinnamaani ei olnud ühtegi konkreetset pakkumist ostusooviga tulnud, kuna müüsime Hinnaga, mis oli panga tingimus- mitte alla 1,6 miljoni- vastavalt telefonikõnele Veebruaris kliendihaldurga.
Olin küsinud nõu veel kahelt kinnisvaraeksperdilt- „Arco vara“ kinnisvarabüroost ja kinnisvaraga tegelevast firmast „Koduleidja“. Mõlemad väitsid , et sellise hinnaga praeguses majandussituatsioonis ei ole võimalik müüa sellist kinnisvara. Kliendihaldur soovitas mul otsida ostjat edasi, kes pakuks kõrgemat hinda kui 850000 ja seni tema läheb komisjoni selle pakkumisega, et teada, mis saab edasi.
26 Mai 2009 Leidime potensiaalse ostja, kelle ma saatsin samuti oma kliendihalduri juurde, et ostja saaks pangast pakkumise oma laenuvõimalustele ja KH(laenuhaldur) võttis ta vastu 27. Mail ja panga tingimustele vastavalt sai tema potensiaalseks laenusummaks 900 000 EEK.
28 Mai 2009 helistasin panka ja uurisin, kas on vastus olemas komisjonist, kas tohime müüa maja sellise summaga, laenukomisjoni otsus oli, et ei tohi mitte mingil juhul alla 1,7 miljoni müüa, kuna muidu jääks liiga vähe kinnisvaratagatist ülejäänud laenuosale. Kuna vahepeal oli tulnud veel üks potensiaalne ostja kinnisvaramaakleri AH kaudu, kellel oli maja ostusoov 1,1 miljoni Eek-ga, siis küsisin KH käest, kas 1,1 milj tuleks kõne alla, kui ma ei tohi müüa 900 000 krooniga, ta vastas, et kahjuks on ka sellest väga vähe ja alla 1,7 milj me müüa ei tohi.
Olime sunnitud mõlemale oma majaosa ostjale teatama, et kahjuks me ei saa müüa alla 1,7 miljoni Eek-i, samuti palusime võtta erinevatel maakleritel kinnisvarakuulutused maha ja tühistada müük sellise hinnaga.
Meil olid olemas potensiaalsed üürnikud- väga head peretuttavad, kes ootasid kogu aeg, kas me müüme või mitte ja 28 Mail andsime neile üle Raudtee korteri võtmed ja sõlmisime üürilepingu määramata ajaks, kuna me ei tohtinud sellise hinnaga müüa ja nemad on meeleldi nõus kandma hiljem Raudtee laenuosa maksmise vastutust vastavalt siis nii, et 1,5 milj sellest 3,6 milj laenust. Kuna aga selles peres on samuti mees ilma ametliku tööta, siis ei saa nad praegu seda maksta ja maksavad üüri 4000.- kuus.
Praegusel hetkel elavad üürnikud alates 1 Juunist 2009 Raudtee majaosas ja on seal teinud juba remonti, investeerinud sisustuse näol ja teinud mitmeid aiatöid. ühesõnaga kulutanud lisaks kuuüürile ka päris palju raha selle teadmisega, et nad saavad olukorra paranedes ise osta ära üüritava korteri.
28 mai telefoni kõnes lubas KH, et ta läheb meie laenuasjaga uuesti komisjoni taotlusega, et saaksime kanda kogu laenuosa maksmist so umbkaudu 15 200 krooni kuus ja ei peaks müüma Raudtee majaosa kinnisvara mingi etteantud tähtajaga. Jäin ootama laenukomisjoni vastust.
Reedel 19 Juunil helistasin ise KH-le ja küsisin, et kas on mingeid uudiseid, kuna kuupäev on juba üsna hiline ja tahaks mingit selgust saada. Laenuhaldur küsis minult täiendavat infot pangaväljavõtete ja pere väljaminekute kohta ja ütles, et oleks ikka pidanud maja müüma Saatsin kõik vajalikud dokumendid panka 24 juunil ja sain KH käest vastuse et kõik on korras, ta saadab need nüüd uuesti komisjoni, mis toimub siis 30 juuni 2009.
30 juunil helistasin kl 16,30 KH-le ja küsisin komisjoni vastust, vastuseks sain teada, et meile on võimaldatud veel 6 kuud põhiosa maksepuhkust ja me peame oma raudtee majaosa maha müüma. Ma protestisin selle vastu väga ägedalt, kuna kuu enne seda olin ma pangale pakkunud kahte ostjat ja müüa ei lubatud ja nüüd olid juba meil seal sees üürnikud, kes omakorda investeerisid sellesse majja, ja kindlasti ei tahtnud ma saada maksepuhkust veel pool aastat, et mitte maksta põhiosa. Meie eesmärk oligi see, et saaks hakata maksma ükskord seda põhiosa, et laenuosa hakkaks vähenema ja kuna see ettepanek oli tehtud, et selline võimalus üldse on, panga enda poolt 28 mail, siis loomulikult soovsime sellist otsust. Telefonikõnes KH-ga läksin ma väga emotsionaalseks ja soovisin kokkusaamist selle panga komisjoniga, kes ühe kuuse vahega otsustab, et ma ei või maja müüa ja siis jälle, et ma pean seda tegema. Laenuhalduri sõnul on panga komisjoniga kokku saamine võimatu, mina küsisin, et kuidas see saab võimatu olla, kui nad on inimesed ja võtavad vastu otsuseid, mis puudutavad minu elu. Sain uuesti eitava vastuse. Pakkusin ka uuesti laenu katteks Raudtee majaosa, mille nad on ise ju laenutagatisena aksepteerinud, aga seegi ei olnud atraktiivne ettepanek pangale. Palusin korduvalt kokkusaamist inimestega, kes midagi otsustavad, aga see osutus võimatuks. Laenuhaldur ütles et ta saab minust aru, aga ta ei saa midagi teha kuna otsus on selline. Mina arvasin sellepeale et ta on väga tore inimene, aga sellest on väga vähe kasu kui tema minust aru saab ja komisjon ei saa. Telefonikõne lõppes sellega, et kliendihaldur lubas anda kogu taotluse uuesti komisjoni.
2 Juulil oli uus komisjon. Helistasin kliendihaldurile kl 16,30 ja sain vastuseks et meie taotlus rahuldati st me ei pea müüma Raudtee tn kinnistut ja saame hakata maksma laenu koos põhiosaga u 15000 krooni kuus. Laenuhaldur ütles telefonis, et esmaspäeval, kui ametlikud paberid tulevad panka, siis ta tuleb puhkuselt välja ja vormistame uue lepingu.
6 Juulil 2009 peale lõunat helistas mulle pangast laenuhalduri KH asetäitja LM ja asus mulle lugema ette otsust, milles kõlas, et me saime 6 kuud pikendust maksepuhkusele ja peame Raudtee maja uuesti müüki panema. Ma ütlesin talle et see pole võimalik, et otsus oli 2 juulil teistsugune. Ta kahtles minu kõrvakuulmises ja lisas, et me ei olegi ju võimelised maksma laenu koos põhiosaga, sest mul on mees töötu ja kuidas ma võisin endale üldse ette kujutada, et midagi sellist võib tõeks osutuda ja kindlasti ei ole nende kliendihaldur KH mulle mitte midagi sellist saanud öelda. Ma läksin väga endast välja ja küsisin et kas nad saavad ise ka aru, mida nad inimestele teevad ja millisesse olukorda mind pannakse. Sellepeale ta teatas mulle, et ega tema pole süüdi et meie laenu võtsime... Kokkuvõttes ta teatas mulle et ma ei saavuta midagi oma nutmisega ja teda pole võimalik nii mõjutada, ma julgesin öelda, et ma väga vabandan, et olen nii emotsiaalne, aga kindlasti ma ei kasuta oma pisaraid tema mõjutamiseks ma lihtsalt ei suuda neid tagasi hoida. Lubasin talle et võtan ühendust oma puhkusel viibiva kliendihalduriga ja küsin miks ta mulle valeinfot andis ja miks te üldse seal pangas inimestegha niimoodi teete.
2 tundi hiljem sain telefoni teel kätte oma kliendihalduri KH, kes ütles, et ta ei ole mulle kindlalt midagi öelnud, mille peale ma olin juba täiesti endast väljas ja küsisin, et kuidas ta saab mulle nii öelda otse näkku, kui ta tegelikult teatas mulle pangakomisjoni vastuse, et me saame hakata kandma tervet laenuosa ja me ei pea maksma 1,7 miljonit 13 juulil pangale tagasi. Ma veel küsisin 2 juuli kõnes, et mis sellega kaasneb ja kas me ei pea siis maja müüma- ta ütles kindlalt, et maja müüte siis kui ise tahate.... Sellepeale KH tunnistas, et võttis endale liiga suure vastutuse ja tõesti ütles mulle nii nagu ma kuulsin, et ma süüdistagu teda kui mul on vaja kedagi süüdistada. Mina ütlesin et ma ei taha kedagi süüdistada, tahan teada miks inimesi petetakse ja tahan tagasi saada mulle 2 juulil kinnitatud laenuotsust. Mille peale KH teatas, et ta ei saa enam midagi teha, sest kui ta helistas hommikul panka (puhkusel viibides), siis ka tema kuulis üllatuslikust otsusest LM-i käest. Sellega meie telefonikõne lõppes, mina lubasin veel et võtan ühendust juristiga, kuna ma enam ise lahendust ei näe ja ei tea keda usaldada.
6 Juulil peale kella 5 õhtul helsitas mulle LM Nordea pangast ja teatas mesimagusa häälega ärge olge nii kurb. Ta ütles, et ta ei süvenenud lepingusse ja jättis „kahe silma vahele“ selle asja, et 6 kuud puhkust ei ole mitte põhiosa maksele vaid hoopis maja müümisele ehk siis 1,7 miljoni tagastamisele ja me saame hakata maksma kogu laenu... Ma olin väga endast väljas ja küsisin, et kas ta on kindel, et ta on seekord paberid läbi lugenud ja et see otsus on ju hoopis teine, kui see millest ta mulle teatas lõunases kõnes. Ta isegi ei vaevunud vabandama, mitte et sellest midagi kasu oleks olnud, aga asus pikemalt mõtlemata otsima minu kliendihalduri KH vigu ja ei saanud kuidagi aru, kuidas ta küll minuga nii hilja tegelema hakkas, kui juba 13 juuli on nii suure summa maksetähtaeg. Ma ütlesin talle, et minu kliendihaldur on teadlik kõikidest nüanssidest, mis puudutavad minu abikaasa töö kaotust Jaanuaris ja seda, et me ei leidnud majale panga nõutud hinnaga ostjat jne. Telefonikõne lõpuks sain teada,e t olen kõik õieti teinud ja pangale väga hea klient, mul on kõik laenuosmaksed makstud ja olen igati korrektselt käitunud ja pigem et see asi kõik nii kriitiliseks läks on süüdi minu kliendihaldur. Vastupidiselt sellele, et eelmises telefonikõnes LM-ga olin ma inimene, kes ei olegi iial võimeline maksma pangalaenu.
Nüüdseks on siis asi nii, et peaksime minema sõlmima uue lepingu, mille kohaselt me saame maksta kogu laenu koos põhiosaga ja peaksime müüma 1,7 miljoniga maha oma majaosa 6 kuuga. Ma ei saa aru vee ühest asjast. kui me maksame juba laenu täie rauaga, miks me peame veel müüma maja, mille eest me oleme võimelised laenu maksma??? Ja kuidas suhtutakse sellesse, et pannakse lihtsalt tanki oma kaastöötaja, kes on puhkusel??
Palju õnne eestlased meil on selline pangasüsteem.... ja inimressurss...