Sõbrapäev

Sõprus ei küsi,

kui palju sa kaalud,

oled Veevalaja,

Kalad või Kaalud.



Sõprus ei küsi,

kus olid nii kaua -

kui tuleb sõber,

katad vaikides laua.


Sõprus ei küsi,

olid kaugel või ligi:

sõber teab niigi -

kui pidi, siis pidi.


Sõprus ei küsi

"Kas oled mu sõber?",

ta tuleb su karguks,

kui su ihu on nõder.



Ta ei küsi kui pruut

"Kas olen sul ainus?", -

ta toob pudeli veini

ja toetab su vaimu.


Sõprus iial ei küsi,

kes noorem, kes vanem:

ta on kui vein -

kui vanem, siis parem.


Arm on üürike.

Sõprus on püsiv.

Mina ta vanust

küll iial ei küsi....




Ave Alavainu

Suusakoolitus!

Karl-Oskar käib lasteaias- viimases rühmas.
Kolmapäeval oli suusapäev seal ja kindlalt pidid olema kõigil suusad. Meil ei olnud ja muidugi lapsel nutt varuks ja nii me siis saatsimegi issi suusajahile teisipäeva õhtul.
Issi jahtis, mis ta jahtis ja arvutas, mis ta arvutas, alla 2000.-ei saanud kuidagi komplekti hinda kokku- aga riigiressursse meil niipalju ei olnud- seega hea mõte- ostame need pkastikust lühikesed suusad ja korralikud suusakepid ja saab oma saabastega sõita- mõeldud tehtud:)
Issi ostis ära ja laps oli õnnelik- kodus sai kõik ära proovitud ja kuidas need rihmad ikka käivad ja jalg sinna sisse ja selgus, et laps ikka ise päris ei saa neid kinni- peab aitama- normaalne ja arusaadav. Iga meievanune inimene veel mäletab täpselt kuidas neid aegumatuid suuski tuli siduda. Igatahes sai poja oma esimesed sõidud tehtud ja oli päris õnnelik.
Hommikul sai lasteaeda kaasa võetud siis suusad ja kepid ja kõik sujus..

Kui laps õhtul koju tuli- Olavi käis tal järgi lasteaias, siis oli nutuvõru jälle ümber suu- "Emme - ma ei saanudki täna teistega koos suusatada!"
Milles asi siis- imestasin ja kui ma põhjust kuulsin, siis te ei kujuta ette kui vihane võib olla üks ema. Kasvataja ja ka võimlemisõpetaja lasteaias teatasid lapsele, et nad ei oska siduda neid suuski lapsele jalga ja pealegi kasvataja lastel pole kunagi selliseid suuski olnud!!!!!!!

Saate aru ja siis kui teised suusatasid vaatas meie lapse seda pulli pealt ja nuttis... Küsisin, et kas kellegil teisel siis ei ole selliseid suuski vastas karl-Oskar, et ühel poisil on veel, aga ta oskas need ise jalga panna ja kasvataja pingutas tal paelad ära...

Mul ei ole sõnu!
Nüüdseks on Olavi viinud läbi lasteaias koolituse ja kõik kõrgharidusega pedagoogid said ühe kursuse juurde- uskumatu lihtsalt!

Imeilusat uut aastat!

Kallid inimesed, kelle olen jätnud unustusehõlma- tegelikult nii ei ole! Olete mul kõik meeles ja seda telefoni on ikka nii raske võtta minusugusel matsiplikal- kuidagi ei tule üle huulte see, et kuidas see uus aasta tuli ja kas kõik on korras....
Mul on tunne, et kõik inimesed saavad aru ju, et ma mõtlen nende peale, et ma mõtlesin seal Hiiumaal maapaos olles, kui istusin 5 päeva küünlavalgel ja lugesin ning nautisin veini- juskui lugesin- mõtted uitasid mujal- mõtted olid kogu aasta tagasi inimeste juures, kes on mulle kallid ja lähedased, kes riivasid mõni-vaid viivuga minu elu puudutades või said selles suurema tüki..., kes said aru, et nad on mulle kallid või siis need, kes ei saa sellest siiamaani aru... Olen selline karmikoeline ja ei oska sageli väljendada oma helli tundeid- kahju- mina tahaksin alati teada saada otse inimestelt, mis nad mõtlevad- äkki siis minu inimesed ootavad minult sama ja ma pole osanud seda välja näidata või öelda ja siis on juhtunudki sellised kummalised lood.....

Sain vana aasta viimasel päeval teada, et üks mulle väga hingelähedane inimene ei käi enam selle pärast meie juures, et mina ütlen asju liiga karmilt ja valusalt ja solvan teda... Kui ma seda teada sain, siis olin šokis- olen senini- kallis sõber, kui sa mind kasvõi mõtteski kuuled, siis eladeski pole ma Sinust halvasti mõelnud või tahtnud Sulle midagi halba öelda... kui see on nii välja kukkunud, siis minu teadmatusest ja rumalusest, kuidas inimestega käituda- Palun väga väga vabandust ja kui sa vähegi saad siis proovi kord seada end minu rolli ja saa aru, et mul ei olnud sellest aimugi, et võisin inimest niimoodi enese teadmata solvata, et tal lausa vastikuse judinad üle kere tulevad, kui ta peab mõtlema meie juurde külla tulemise peale. Tea- ma pole iial seda tahtnud... ma loodan, et see oli piisav vabandus ja kui ma saan veel midagi teha et meie suhted endised oleksid, siis anna teada ja teine kord ütle mulle, kui ma üle piiri olen läinud!

Niisiis ma loodan, et sellised seigad ei kordu enam ja elu läheb edasi nagu merelaine, mis uhub minema kõik läinud aasta jamad- Mina tahan olla uus ja hea ja sõbralik ja vastutulelik ja õnnelik jne jne..

Kallid inimesed, kui keegi on teistsugune, kui te tahate, et ta oleks, siis andke talle võimalus näidata neid külgi, mis teilegi meeldivad- see on ikka puhtalt tahtmise küsimus- mina õpin seda iga päev tegema ja püüan olla mitte nii kategooriline, kui olin veel mõned aastad tagasi - ei ole mustvalgeid tundeid ja mustvalgeid inimesi. Me ei pruugi kõiki ja kõike mõista- see oli minu õppetund eelmisest aastast- olen selle tunni võrra targem.