Oh jah- ma pean kohe ära kirjutama, et keegi saaks hakata analüüsima- olen jube kärsitu...
Täna öösel olin ma unes uus presidendi proua- see oli kohe selline ametinimetus.
Järsku üks ajakirjanijk pildistas mind ja ma küsisin miks?? Ta vastas mulle, et mina olen ju uus riigi esimene leedi, millegi pärast ma jäin teda kohe uskuma, kuigi olin terve unenäo natukene kõhevil ja kahtlev. Siis andis ta mulle mingid pakid ja ütles et ma pean need kaasa võtma. Olin väga sõnakuulekas ja võtsin kaasa.
Panin end kenasti riidesse ja sõitsin mingi lahtise auto või veoauto kastis Evelin Ilvese juurde koju, mis ilmselt pidi olema presidendiloss, aga nägi välja nagu üks Kohila maja , mida me olaviga kunagi osta tahtsime.... Mind võeti seal väga viisakalt vastu ja mul oli veel kaasas minu poeg Toomas. Evelini juures oli väga palju erinevas vanuses lapsi ja tundus et kõik olid tema lapsed ja siis elas seal veel tema ema, kes kogu aeg toimetas. Seal nende majas ma pidin millegi pärast kindlasti riideid vahetama ja otsisin sealt riidekapist endale puhast pesu; nende tuba riidekapiga oli sama nagu meie Hiiumaa vana maja tagumine tuba, ainult kapp oli teisel pool; leidsin endale väga ilusa punase pesu, aga see oli minu pesu, mitte nende oma ja siis Toomas ütles- näidates mingi muu puhta, aga vanaaegse pesu peale, et võta see, aga mina talle vastu, et miks sa arvad, et sinu ema peab käima riides nagu vana inimene, see on minu pesu ja ma panin selle selga. Olin väga ilus ja endaga rahul, aga natukene kohmetu oma uuest rollist. Siis läksin tagasi teise tuppa, mis oli nüüd nagu minu vanaema Ama apteegimaja söögituba, kus oli ümmargune laud, taldrikud olid alati natuke kild küljest ära, tassid pisut seest mustad, rohulõhnaline tuba ja nurgas oli diivan, kus ma lapsena magasin. Nüüd seisime meie kõik ümber selle laua pidulikult ja ma andsin intervjuud ajakirjanikele- neid oli palju, rääkisin igasugu heategevusprojektidest ja ettevõtetest ja siis andsin üle kellelegi ned asjad, mis see eelmine ajakirjanik oli mulle andnud, ja ma ma mäletan, et mõtlesin et ma tegelikult ei tea mis need on, aga ma ei saanud seda välja näidata ja siis ma rääkisin sujuvalt sellest projektist ja mingist 2000 kroonist, mis on ette nähtud kellegi abistamiseks ja siis sain aru- vist Evelin vaatas mulle sügavalt silma- et see oli hoopis 2 miljonit, mille me annetame kellelegi, igatahes tean kindlalt et laste jaoks. Siis lahkusid ajakirjanikud ja ma hingasin kergendatult. Võtsime Evelini ja kellegagi veel- ei mäleta udused kujud olid- ja läksime aeda jalutama, meil olid käes šampusebokaalid, mis olid tegelikult kumerad- ülevalt kitsamad, kristallselged viinapitsid, mis olid ääreni šampust täis ja imeilusad, nagu mini bokaalid.
Jalutasime aias ja siis küsisin Evelinilt, et kuidas mul intervjuu läks ja ta väga kiitis mind ja ütles, et kõik oli super välja arvatud see rahanumbriga eksimine, aga seda pidavat ikka juhtuma.
läksime tuppa tagasi ja Evelini ema tuli meile vastu ukse pea ja tassis suures läbipaistvas kilekotis välja majast neid kuivainepurke- neid punaseid valgete täppidega- kolis asju välja ja keegi veel kuskil tassis mingeid riidekotte...
mina küsisin Evelinilt, et mis te teete ja tema ütles, et nad kolivad nüüd välja, sest meie ju tuleme sinna majja elama- suhteliselt nukker oli ta hääl. Ma jäin mõttesse ja vajusin WC potile istuma, mis asus keset söögituba ja olin seal oma seelikuga püksid maas, nagu ikka naised potil... mingit häda ma ei teinud sinna-lihtsalt istusin ja siis kogunes väga palju erinevaid inimesi mu ümber ja ma tõusin püsti ja tõstsin oma imeilusa pesu üles ja lasin seeliku alla- nagu nii peakski olema- ja ütlesin Evelinile, et nad ei pea ju kuskile kolima, sest me elame üürikorteris Mai põigis ja meil on kuu üür makstud, nii et neil on veel asega 2-3 nädalat oma asjadega ja Evelin ütles, et tal polegi kuhugi minna ja kallistas mind kõvasti ja oli väga tänulik!
Mis siuke unenägu küll tähendada võib- igatahes ma ärkasin üles väga reaalse tundega et kõik on hästi ja tulevik on helge!
Aidake seletada...
