Otsing sellest blogist

neljapäev, 18. veebruar 2010

Kes on fosiilid??

Mulle tundub et ma olen nüüd aru saanud- võib-olla see tuleb vanusega??? ...
Need on inimkivistised, kellel mõte ei liigu- võib olla oleks öelda millel?!
Tal seisavad silmad paigal, kui peaks pilgutama ja ta mõte tardub koos silmadega 5 korda vähemalt tunni jooksul. Tema seltsis tundub minut terve igavik. Ta liigutused ja taju on põhjendamatult aeglased, sa jõuad teha endale kohvi ja oodata esimese lonksu jahtumist selle ajaga, mil ta saab aru, et talle on öeldud tere hommikust.
See on uskumatu, kui palju on nendes inimestes peidus- sama asja ja keegi ei tea mis see on. Sa ei hakkagi kunagi pärais hästi aru saama on see tühjus või on nad seest täis- igatahes on sellel, mis teda täidab keemilises ühendis üks element ja see ei ole hape. Nende inimtüüpi liigitatakse flegmaatikuks ja looduses leidub neid kivi kujul. Nad on maavara, mille väärtust ei ole keegi vaevunud hindama, kuna see on nii nähtamatu ja samas on seda igal poolt. Keegi ei tea seda, et äkki on see haruldane?!
Nende inimeste mõtetes toimub midagi, aga nad on selle kõigega mis seal toimub universumist kas ees või taga terveid aastatuhandeid, see on sõnulseletamatu- nii seletamatu, et nad ise ei suuda ka moodustada selle seletamiseks ühtegi lauset.
Aaaa.. ja nende lausete moodustamine- see on täiuslik ja ilus ja kunstipärane- nad ei tea enne lause ütlema hakkamist kunagi, mis lauset nad ütlema hakkavad, kuigi mõtlevad sellele kaua ja tardunult- nii et kõigil kes seda ootavad hakkab ammu juba kuhugi mujale kiire...
aga võib-olla nemad ongi õigel teel- nad lasevad elul endast lihtsalt mööda voolata- tunnetades, et midagi toimus, mitte kogedes... nad ei vaevu kunagi ärrituma millegi peale- nende närvid on terved, mida ei saa öelda inimeste kohta, kes peavad fossiiliga kohtuma.... neid ei kõiguta miski- nad on.... uskumatu mis nende sees toimub- seda ei suuda keegi seletada, sest keegi ei tea seda...

Kas Sina tunned mõnda fossiili??

esmaspäev, 1. veebruar 2010

UUS PÕRAND



1 veebruar
Nii palju rõõmu väikestest asjadest!!!

Eile õhtu kl pool seitse tuli on Peep appi Olavile puid saagima, aga õnneks oli pime juba ja külm ka ja õnneks oli tuju ja kõik õige koha peal ja nüüd on mul kolmveerand köögipõrandat laotud!!! Jess! Maailma kõige ilusam punastest tellistest põrand tuleb!!!
Panen homme pildid ka töö käigust ja sellest kuidas ma kasutasin juhust ja ladusin ise edasi, kui Olavi korra ära käis ja ei lasknud teda enam tagasi:)
Nii ilus!
Kl 12 öösel sai nagu kord ja kohus söödud õhtusööki:)


9 veebruar
Juhuu- nüüd siis on 9 veebruar juba ja suur kahepäevane lihvimine on selja taga ja täna esimene laki kord peale- Olavi möllab kodus- lähme koju, siis saaame kõik väikse mürgituse, aga oma ikkagi:)
Terve maja on segamini ja midagi üles ei leia, aga selle asja võlu on see, et sellel paistab lõpp!
Eile Olavi ja Peep "muretsesid" mulle uue külmiku ka- ma ainult ootan, et saaksin selle meie voodi eest tõsta kööki- jube imelik on magada külmiku kõrval:)
Loodan et ei pea sellega harjuma!