Soolaleivapidu

Otsustasime kui olime võtmed kätte saanud 8 juuni 2007 a, siin uues kohas teeme me soolaleivapeo ja kutsume kohale kõik, kellega soovime edasi suhelda. Päevaks sai valitud 22 Juuni, et siis vahetult enne Jaanipäeva, aga kõik inimesed ei saanud tulla- kui tuli järjest äraütlemisi ja mõni ei ütelnud ka olin päris õnnetu... Rääkisin veel Olavile, et istume kahekesi pärast siin lõkke ääres ja nutame, aga nii ei pidanud see mitte minema ja ei läinud ka...

ostsime sea- terve sea, käisime kõik puha Haapsalus järgi ja kõik- hakkisime seda pool ööd ja siis tegin eriti kange mõnusa marinaadi peale, et ikka kõik saaks šaslõkki

Ja siis veel oli ju puudu lambaliha- ootamatult aga selgus, et minu kauakadunud isa kasvatab lambaid ja tema tahtis väga meile neist paar tükki maha lüüa - läksime lambale Hiiumaale järgi, rahakott puuga seljas, et ei tea mis see ilu siis maksab, lambaliha ju kallis, aga isa tegi lambad kaasatoodud ämbritesse tükkideks ja ütles, et noh soolaleivaks on see nüüd kingituseks ja teine Villule(minu vend) sünnipäevaks- raha pole vaja...

See oli alles lambaost- ühesõnaga, nagu aru saite väga palju šaslõkiliha!

Külalised tulid ja pesupalitäis salatit ja siga ja 2 lammast läksid kõik roaks- šaslõkki küpsetati vana malmvanni kohal kahe suure resti peal, sest muidu oleks pool seltskonda nälga jäänud- kokku suutsime endid koos küladega lugeda 79 inimest! Pärast kuulsime külakoosekul kommentaari, et mõne mehe soolaleivapidu on suurem kui Jõgisoo(naaber küla) jaanituli...

Nimekirja ma toksin siia koos kommentaaridega hiljem natsa juurde, aga tõsilugu on see, et rahvast käib meil kogu aeg palju külas ja pada on alati tulel ning pererahvas õnnelik.

Vana talu lugu

Tulime läbi jubeda aprillituisu ja lörtsi ja nägime neid kadakaid... Selge - see on nagu Hiiumaa- see on kodutunne ja okaspuud tegid talve kohe kevadeks. Roheline ja valge korraga.

Kui tuppa astusime, ei olnud eriti aega mõtelda- pilk peatus maakivimüüril, mis võitis meie mõlema südamed...

Kõik see oli mõeldud ja tehtud, järgmine päev tõime peremehele käsiraha-teadmata veel eelmine päev, kas see on üldse võimalik.

Oleks me teadnud üks päev enne, kus asub see talu ja poleks me sõitnud meeleheitlikult mööda Rahula küla ringi- oleks see kõik juhtunud päev varem......