Tuttuued tooted !

Suitsutatud keel+sea kaelakarbonaad+tšillimoos- veinifestvalile

Suitsutatud keel+sea kaelakarbonaad+tšillimoos- veinifestvalile

Suitsuvutt+3 vutimuna- veinifestvali suupiste

Suitsuvutt+3 vutimuna- veinifestvali suupiste

Suitsuliha ja muud tegemised

Kui sa tahad teha head asja siis on see kallis, aga osta tahavd kõik ju odavat... need kellel on savi mis maksab- nendel on sageli ka savi mis nad söövad- ma ei tea miks see nii on..

Mäletan viimaseid solvumispisaraid, mis ma poetasin Luige laadal, kui laada peakorraldaja tuli meie leti juurde ja sõimas mu pojal pea täis sellepärast, et suitsuküülikuid ei ole letis- vabandasime, et küülikud said otsa- tõin soojad ja otse ahjust laadale ja osteti ära poole tunniga- aga härra oli nii solvunud et kukkus kärkima- te olete kõik ühesugused- rääkige rääkige oma kodus suitsetatud lihast, nigunii tuleb kõik samast august. ühe rekkaga tuuakse ja siis jaotatakse eri telkidesse, teame teiesuguseid jne jne...

Kui Olavi läks selgitust küsima öeldi talle, et pole mõtet temasugusele vanale kalale sellest rääkida- ta teab meiesuguseid- aga kuidas ta teab siis meiesuguseid kui ta pole isegi proovinud mida me teeme ja nägi meid esimest korda.... Olavi kutsus teda külla ja tahtis tõestada, aga ilmselt solvumine küülikust ilma jäämisel oli nii suur, et mees ainult tänitas- mina hakkasin nutma ja tulin ära... miks me siis teeme seda, miks me oleme magamata ja istume suitsuahju ja pasteedipoti ääres, kui teised on ööklubis või mätta peal? Kas see on mingi loll sadomaso elu, mille võib tallata jalge alla see, kes pole süvenenud ja kellel on võim- võim võtta ära üks vähestest võimalustes müüa oma talutoodangut, sest tema korraldab laata, meie ei pääse ju poelettidele, sest me ei ole tööstus... Me ei pääsenud isegi toidumessil pasteedivõistlusele, sest me pole tööstus ja kodupasteedil ei ole luba osa võtta öeldi meile, kui inimesed kes maitsesid meie pasteeti meid sinna soovitasid, kuna see pidi toidumessi ainuke päristoode olema:) Kurb kuidagi...

Saime Aprillis tellimuse Tallinki reisilaevade peakokalt, kes käis maitsmas lihatooteid erinevates kohtades ja leidis meid Sadama turult, et saaks Vana-Torokse talu suitsuliha laevadele delikatessilauda- õhtusöökidel. Tellimus oli 300 kg suitsuliha nädalas- arvake ära miks me ei saanud seda tellimust vastu võtta- õige vastus- me ei ole lihatööstus- aga talutootja käest ei tohi osta- me ei vasta eurostandarditele ....

Hakkasime asja ajama nii et meist saaks väiketalu lihatööstus- meeletu raha, et vastata nõuetele ei kasva kahjuks puu otsas.. Kirjutasime projekti ja esitasime EAS-i et saada sealt algkapital- lükati tagasi ja suunati PRIA-sse, kuna see suitsuliha pidi rohkem nagu põllumajandus olema.. PRIA-st lükati tagasi ja öpeldi, et see ei ole üldse nende teema, sest me ei tegele ju põllumajandusega vaid põllumajandussaaduste töötlemisega... Nokk kinni saba lahti- kuna euroopa liidus ei ole suitsuliha väga käsitletud teema, siis peame ootama, millal suitsuliha tegemine jõuab ka sinna ja otsustatakse ära kuhu me kuulume, siis saab hakata tegema nii et kõigile meeldib- ek näis ja vaatame mis elu edasi toob, kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab ja ümbrohi ei hävine...

Meie oma pühas järjekindluses otsustasime et elame edasi- tegutseme- Pärnus olid hansapäevad- tahtsime sinna registreeruda, kuid üteldi, registreerida saab ainult siis, kui on ette näidata keskaegset stiili telgi pilt- meil ei olnud, meil polnudki telki- müüsime linaste varjude ja puust laudadega senini.... kui oli pikem laat, siis laenutasime telgi vihma katteks... Ega siis midagi- Hakkasime ehitama- saatsin registreerimislehe ära ja lisasin liha pildi,

kuna telgi pilti ei olnud ja lubasin pühalikult kaaskirjas, et ehitame telgi ja saadame pildi.

Mõeldud tehtud- Olavi ehitaski- kuuselattidest ja kangast sellise viikingi laeva et anna olla- varsti saan pildid ka lisada:)

Pärnu hansapäevadel saime kiita nii et tolmas ja liha osteti ka kõik ära ja siis tulid Tallinna merepäevad ja osteti samuti kõik liha ja pasteet ja pardid ja küülikud ja kanad ja kõik ära... Vägev tunne!

Eriti äge tunne oli see, kui tuli selline kiri, et kutsume teid veinifestivalile Toompea vaateplatvormile müüma, kuna oleme teid välja valinud... lahe- homsest läehemegi- praegu Olavi ja Toomas püstitavad meie viikingitelki seal, üritame tegeleda natuke tootearendusega- lisades suitsuvutid ja vutimunad soolvees ja lihasekserid ägedateks veinisuupisteteks.... Eile õhtul kell oli juba öö (umbes kl poole kolme ajal) , kui panin pasteeti kappidesse, purustasin tšillimoosi, küpsetasin leiba ja keetsin keelt ja vutimune- Olavi toimetas kanatiibade ja partidega suitsuahju juures; mõtlesin, et kas see leiab ka väärilise tasu, palun hinnake seda, need on head asjad karjusin endamisi, ma ikka veel usun, et õige tee ongi õige ja meie magamata ööd toovad kellegi toidulauale täiusliku maitse , mille lihtsuses ja siiruses ei pea kahtlema ja annavad meie perele tulevikukindluse ja et me ei pea oma suitsuliha kastma tuhandetesse toidulisanditesse, vaid piisab soolast ja lepapuust...

Selline päev....

Eile oli selline päev- minu kauaravitud läkaköhast sai lõpuks Angiini tüsistus, mis on kestnud 1,5 aastat ja olin võtnud 21 päeva mõtetult antibjotse, mis ei sobigi sellele haigusele:) lahe.

Sain õnneks kopsuarstile nii, ert aega kinni pannes öeldi mulle esimeseks ajaks 21 juuni- ma karjusin torusse et selleks ajaks ma olen surnud ja helistasin teise haiglasse. ITK-st küsiti mu käest peale seda kui olin meeleolukalt teleonitorru köhinud, et kas ma 40-ne minutiga jõuan Sakust kesklinna silmakliinikusse- loomulikult ma jõuan!!!! jõudsuin 35 minutiga ja sain arstile ja sain uued rohud ja lähjen 1-esel juunil sinna ka tagasi vaatama kas olen elus....

Siis sõitsime Karl-Oskariga Magdaleenasse röntgeni ja niikaua kui ma sees ära käisin tuli poja autost välja ja jättis võtmed sisse ja loomulikult läksid autouksed lukku... Lukuabi ja 30 euot päästsid selleks korraks päeva st tunni, sest asjad juhtuvad mul kiiremini kui vaja, nii et ajaühikuks päev on ilmselgelt liiga palju...

Sõitsime koju ja sii sselgus et Olavi oli kodust v'äljudes sulgenud ukse ja polnud vaadanud et kas on ka varuvõtmed kodus ja nii ma siis lammutasin aiakääride ja haamriga tulutult koduust ja nutsin- endast ikk anii kahju et hullu. Loomulikult minu süsteem ei töötanud ja siis istusime 3,5 tundi autos ja ootasime, millal Olavi koju jõuab koos kuldvõtmekesega. Minu võti on koos auto omadega paranduses juba 3 kuud, Karl-Oskar kaotas ära oma omad koos jalgratta võtmetega eelmine nädal ja üldse ma ei jõua enam järge pidada....

Lõpp hea kõik hea- täna on Ema operatsioon ja kuna täna on hea päev, siis läheb see igati korda ja ema saab terveks!

:)

Pulma-aastapäeva luuletus, mis Karl-Oskar kirjutas

Emma ja Issa

Õne sovin sul mina

heatpulmastabaeva.

Tele kõkile...

Kevad meie kodus

Kanakari naudib siblimist

Kodumaja kevadpäikses

Mätu naudib päikest!

Sulas välja!

Tüdruk ootab uut suvelille

Meie tulevane jõulupuu

Elupuu

Viirpuu+kuusk

Ta sulas välja!

Kuusekesed

See on meie metsaalune

Aljoša on kevadeks valmis!

Nad tärkavad!

Põõsad pääsevad lumest

Kellukesed

Lapse esinemise tulbid

Rohelised sibulad toas

Naistepäeva ilu

Erinevad vajadused

Aga kui sa saad aru järsku, et sinu kallis laps on teistsugune kui teised.... mis tunne see on...

Minu jaoks on minu laps ju lihtsalt minu lapse moodi ja kui ta ütleb midagi väga terast on ta lihtsalt väga terane minu laps.

Ja kui ta ei oska kõike veel päris nii, kui peab ja teised temavanused oskavad, siis tal on lihtsalt muud huvid ja sa ei tule ju siis selle peale, et midagi võib valesti olla...

Oleme nüüd elanud natukene üle kuu selle teadmisega, et meie laps on väga meie lapse moodi ja ta ei ole kellegi teise moodi - ta on eriline ja väga eriline ja õpetajad ütlevad selle peale erivajadusega... Minu arust ta ei ole erivajadusega, aga kui ikka kolm õpetajat korraga istuvad sinuga koos ümber laua ja räägivad sama juttu, siis ikka midagi peab olema.

See silmade avamine on üks tänamatu töö, peab olema ettevaatlik ja kannatlik ja rahulik ja hea inimestetundja, kui sa hakkad rääkima lapsevanematega sellest et nende laps ei ole päris selline nagu teised lapsed, mis siis et ta on tubli jutustaja ja fantastiline näitleja ja väga hea mäluga, sellegi poolest ei suuda ta teistega koos kirjutada etteütlusi ja arvutada numbreid kokku ja kuulata õpetajat üle kolmekümne sekundi järjest ilma et ei hakkaks tegema sealjuures nö oma asju... Ja mis sa teed kui last ei huvita see mis on maal vanaema juures, seda enam et meil ei ole sellist vanaema, või mis sünnib mõmmi ja jänese sõprussuhetes.

Kui last ei huvita, mida siis teha??

Ma olen üliõnnelik, et meie lapsel on selline õpetaja, kes hoolib ja arvab, et pojast kasvab ükskord väga tubli mees - arvab nagu meiegi, ainult et ta ei taha et laps oleks koolis õnnetu ja ei tõmbaks küüru selga vajudes lauale üha lähemale, kui ta jääb teistest maha oma kirjatükkide ja matemaatikaga või et laps võtaks teistega koos päeviku ja pliiatsi ja paneks selle koos teistega ära ka, aga samas kirjutaks sinna ka õppimise nagu teised, mitte ei paneks kotti tagasi tühja päevikut- sest ta ei nõudnud märgatagi, mis õppida anti. Ja kui sa küsid, siis ta mitte ainult ei vasta, et ta ei tea, miks ta nii tegi, vaid ta ei teagi.... Ja kui küsisime mis vanasti selliste lastega tehti, siis saime väga ühese vastuse- jäeti istuma.. Aga Meie poja pandi eriõppele, eesti keele tunnid on tal nüüd eraldi õpetaja juures, kes saab aru ja aitab ja tõesti ma näen et laps on rahulikum ja ta on juba mitu korda ise õppinud enne, kui ma koju jõuan- see on nii suur asi! Kunagi varem ma ei ole osanud seda millekski pidada, et laps ise õpib, see on olnud nii loomuulik nii Tommi kui ka Ädu puhul, aga nüüd- kui laps tuleb su juurde ja ütleb uhkusega et ta jõudis mate tunnis teistega koos kogu ülesande ära teha, siis ta saab väga kiita ja mul on pisar silmis...

Karl-Oskar on selline poiss, keda huvitavad päris asjad, aga koolis on päris ainult sõbrad. Kindlasti ei ole ju olemas hiiri, kes räägivad jänestega ja hunte, kes käivad spordivõistlustel ja suhtlevad lastega. Ja siis ta tahabki teha päris asju ja kuulda nendest ja kui onu Villu julgeb teha märkuse selle kohta et ta tähed kirjatehnika vihikus ei ole päris ühesugused, siis ta küsib kas onu Villu siis ei tea, et kõik tähed ei peagi identsed olema... Villul ei olnud midagi enam ütelda ja õhtul me arutlesime selle üle, et käekiri näitab inimese iseloomu... Mis sa ikka oskad selle peale ütelda, kui et siis - rumal see laps küll ei ole... Lihtsalt tal on teised huvid.

Ta tahab teha päris asju ja sundida teda ei saa ta läheb lukku ja ei kontakteeru üldse sel teemal, tal on suurepärane verbaalne baas ja oskab seda ka väga edukalt kasutada, aga ta ei suuda lugeda eesti keele töövihikust ülesannet niimoodi läbi, et ta kogu lausest aru saaks ja üldse mitte rumalusest vaid teda ei huvita lause lõpp, peale seda kui ta on saanud teada et ta peab kõik a tähed punaseks värvima, siis ta nii teebki, aga ta ei lugenud lõpuni, et ta peab tegema seda ainult nende sõnade puhul, mis on seotud näiteks aiaga- maasikas, kasvuhoone jne

Ta jookseb väga kiiresti, aga paelu ei seo; ta jutustab suurepäraselt, aga ei loe; kui ta loeb, siis tal jääb kahe korraga kogu tekst pähe ja ta loeb sulle selle ette nii, et sa usud, et ta õppis üleöö lugemise ära; ta isegi veerides loeb ilmekalt ja mäletab kogu teksti sisu ja luuletused jäävad pähe kümne minutiga, aga ta ei ole võimeline mäletama kahte erinevat ülesannet korraga, ta täida sinu palvest viimase lause viimase poole ilma et ta üldse mäletaks, et oli milleski veel juttu; ta ei mäleta kunagi, mis riided tal seljas olid ja kus need võiks olla ja ta ei taju, et 20 kraadise külmaga peaks panema mütsi pähe ja hõlmad eest kinni, see ei ole tema jaoks probleem, tal ei ole külm; ta ei tea kunagi mis rea peal ta on, kui loeb ja kaotab järje poole sõna pealt. Ta kaotab huvi kõikide tegevuste suhtes kohe, kui need tal esimest korda hästi välja tulevad, siis on aeg midagi muud teha. Püsivus on null ja tähelepanuvõime väga selektiivne.

See laps võib sulle rääkida pikalt lehmade piima annist ja lüpsmisest ja vasikatest ja rasvaprotsendist ja sellest miks poe piime ei ole nii hea ja mis on pastöriseerimine, ta teab mida laudas süüakse ja kuidas siga tapetakse ja kuidas verivorsti tehakse jne, aga ta ei tule selle peale kui õpetaja küsib loodusõpetuse tunnis, "Kes on lehm?", et öelda, et tegemist on koduloomaga, sest see on nii endastmõistetav ja ta ei hakkagi üldse loomadest rääkima sellise inimesega, kes ei tea seda, milline on kodu- ja milline metsloom....

Meie erivajadustega laps vajabki erinevaid asju ja üheülbalisus ei ole tema rida, ta on sügav ja inetlligentne poiss, kes ei saa aru tavalistest asjadest, sest tema jaoks on tavalised asjad pisut teistsugused, kui me oleme harjunud ja ma loodan, et see meie ühiskond ei tao kõiki tahke maha inimesel, kes teatas et nüüd järgmiseks sünnipäevaks ta tahab saada puhkpillide komplekti, sest löökriistade oma tal juba on, sest tema sai tädi Kristiina juures tuubalt hääle kätte ja veetis põhiaja neljakeelelist kitarri mängides:)

Naine

Naise õigus olla naine

annab rahu hingele,

kui on keegi, kes sellest

aru saab veel

peale naise - on õnn

kui ei - siis lootma peame imele...

Neid hetki, kui me aru saame

oma õigustest on väga vähe -

et olla naine

ei vaja õigustust

ja õnn on, kui

kohtame me meest,

kes ei sea meil raskeid raame,

mis toidab tema kivist arusaame

ja mees on pehme

ning meie rada hoopis sirgem,

kui võiks arvata ja olek oleks hoopis virgem,

kui seda märgataks...

Mul on õnn olla naine,

nagu Sina - sõber

tean, et privileeg on see,

kuigi kohtustuski vahel,

ning, et NAINE -

see sõna juba väga vägev

Sa oma väärtust kanna

ja hoia ja anna

ja ennast ära kaota iial

ning ära alla anna!

Sa oled hingematvalt ilusa

ja suure hingega

ja suudad teha kõike elus

kõrgepingega

ja vajadusel maandus oled

ja piksevarras

on Sinu nimega...

Nüüd tead, miks Sind

hinnatakse Naine

Sa ei püüagi ju olla parem,

panna selga võõrast rüüd

ja oled kindlalt omal kohal,

sest see, kes oled, ongi

kõige parem

ja Sind ma tahan leida

sellisena alati

ja jääv väärtus kallis Naine

on see, et oled lihtsalt naine.