Tulime läbi jubeda aprillituisu ja lörtsi ja nägime neid kadakaid... Selge - see on nagu Hiiumaa- see on kodutunne ja okaspuud tegid talve kohe kevadeks. Roheline ja valge korraga.
Kui tuppa astusime, ei olnud eriti aega mõtelda- pilk peatus maakivimüüril, mis võitis meie mõlema südamed...
Kõik see oli mõeldud ja tehtud, järgmine päev tõime peremehele käsiraha-teadmata veel eelmine päev, kas see on üldse võimalik.
Oleks me teadnud üks päev enne, kus asub see talu ja poleks me sõitnud meeleheitlikult mööda Rahula küla ringi- oleks see kõik juhtunud päev varem......
Vana ja armsa talu uus elu algas kaheksandal juunil 2007 a, kui sinna kolis meie pere- Olavi-isa, Ädu-Krõõt-ema, Toomas- vanem poeg, Ädu-tütar ja Karl-Oskar-noorem poeg
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar