Suusakoolitus!

Karl-Oskar käib lasteaias- viimases rühmas.
Kolmapäeval oli suusapäev seal ja kindlalt pidid olema kõigil suusad. Meil ei olnud ja muidugi lapsel nutt varuks ja nii me siis saatsimegi issi suusajahile teisipäeva õhtul.
Issi jahtis, mis ta jahtis ja arvutas, mis ta arvutas, alla 2000.-ei saanud kuidagi komplekti hinda kokku- aga riigiressursse meil niipalju ei olnud- seega hea mõte- ostame need pkastikust lühikesed suusad ja korralikud suusakepid ja saab oma saabastega sõita- mõeldud tehtud:)
Issi ostis ära ja laps oli õnnelik- kodus sai kõik ära proovitud ja kuidas need rihmad ikka käivad ja jalg sinna sisse ja selgus, et laps ikka ise päris ei saa neid kinni- peab aitama- normaalne ja arusaadav. Iga meievanune inimene veel mäletab täpselt kuidas neid aegumatuid suuski tuli siduda. Igatahes sai poja oma esimesed sõidud tehtud ja oli päris õnnelik.
Hommikul sai lasteaeda kaasa võetud siis suusad ja kepid ja kõik sujus..

Kui laps õhtul koju tuli- Olavi käis tal järgi lasteaias, siis oli nutuvõru jälle ümber suu- "Emme - ma ei saanudki täna teistega koos suusatada!"
Milles asi siis- imestasin ja kui ma põhjust kuulsin, siis te ei kujuta ette kui vihane võib olla üks ema. Kasvataja ja ka võimlemisõpetaja lasteaias teatasid lapsele, et nad ei oska siduda neid suuski lapsele jalga ja pealegi kasvataja lastel pole kunagi selliseid suuski olnud!!!!!!!

Saate aru ja siis kui teised suusatasid vaatas meie lapse seda pulli pealt ja nuttis... Küsisin, et kas kellegil teisel siis ei ole selliseid suuski vastas karl-Oskar, et ühel poisil on veel, aga ta oskas need ise jalga panna ja kasvataja pingutas tal paelad ära...

Mul ei ole sõnu!
Nüüdseks on Olavi viinud läbi lasteaias koolituse ja kõik kõrgharidusega pedagoogid said ühe kursuse juurde- uskumatu lihtsalt!