Suitsuliha ja muud tegemised

Kui sa tahad teha head asja siis on see kallis, aga osta tahavd kõik ju odavat... need kellel on savi mis maksab- nendel on sageli ka savi mis nad söövad- ma ei tea miks see nii on..

Mäletan viimaseid solvumispisaraid, mis ma poetasin Luige laadal, kui laada peakorraldaja tuli meie leti juurde ja sõimas mu pojal pea täis sellepärast, et suitsuküülikuid ei ole letis- vabandasime, et küülikud said otsa- tõin soojad ja otse ahjust laadale ja osteti ära poole tunniga- aga härra oli nii solvunud et kukkus kärkima- te olete kõik ühesugused- rääkige rääkige oma kodus suitsetatud lihast, nigunii tuleb kõik samast august. ühe rekkaga tuuakse ja siis jaotatakse eri telkidesse, teame teiesuguseid jne jne...

Kui Olavi läks selgitust küsima öeldi talle, et pole mõtet temasugusele vanale kalale sellest rääkida- ta teab meiesuguseid- aga kuidas ta teab siis meiesuguseid kui ta pole isegi proovinud mida me teeme ja nägi meid esimest korda.... Olavi kutsus teda külla ja tahtis tõestada, aga ilmselt solvumine küülikust ilma jäämisel oli nii suur, et mees ainult tänitas- mina hakkasin nutma ja tulin ära... miks me siis teeme seda, miks me oleme magamata ja istume suitsuahju ja pasteedipoti ääres, kui teised on ööklubis või mätta peal? Kas see on mingi loll sadomaso elu, mille võib tallata jalge alla see, kes pole süvenenud ja kellel on võim- võim võtta ära üks vähestest võimalustes müüa oma talutoodangut, sest tema korraldab laata, meie ei pääse ju poelettidele, sest me ei ole tööstus... Me ei pääsenud isegi toidumessil pasteedivõistlusele, sest me pole tööstus ja kodupasteedil ei ole luba osa võtta öeldi meile, kui inimesed kes maitsesid meie pasteeti meid sinna soovitasid, kuna see pidi toidumessi ainuke päristoode olema:) Kurb kuidagi...

Saime Aprillis tellimuse Tallinki reisilaevade peakokalt, kes käis maitsmas lihatooteid erinevates kohtades ja leidis meid Sadama turult, et saaks Vana-Torokse talu suitsuliha laevadele delikatessilauda- õhtusöökidel. Tellimus oli 300 kg suitsuliha nädalas- arvake ära miks me ei saanud seda tellimust vastu võtta- õige vastus- me ei ole lihatööstus- aga talutootja käest ei tohi osta- me ei vasta eurostandarditele ....

Hakkasime asja ajama nii et meist saaks väiketalu lihatööstus- meeletu raha, et vastata nõuetele ei kasva kahjuks puu otsas.. Kirjutasime projekti ja esitasime EAS-i et saada sealt algkapital- lükati tagasi ja suunati PRIA-sse, kuna see suitsuliha pidi rohkem nagu põllumajandus olema.. PRIA-st lükati tagasi ja öpeldi, et see ei ole üldse nende teema, sest me ei tegele ju põllumajandusega vaid põllumajandussaaduste töötlemisega... Nokk kinni saba lahti- kuna euroopa liidus ei ole suitsuliha väga käsitletud teema, siis peame ootama, millal suitsuliha tegemine jõuab ka sinna ja otsustatakse ära kuhu me kuulume, siis saab hakata tegema nii et kõigile meeldib- ek näis ja vaatame mis elu edasi toob, kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab ja ümbrohi ei hävine...

Meie oma pühas järjekindluses otsustasime et elame edasi- tegutseme- Pärnus olid hansapäevad- tahtsime sinna registreeruda, kuid üteldi, registreerida saab ainult siis, kui on ette näidata keskaegset stiili telgi pilt- meil ei olnud, meil polnudki telki- müüsime linaste varjude ja puust laudadega senini.... kui oli pikem laat, siis laenutasime telgi vihma katteks... Ega siis midagi- Hakkasime ehitama- saatsin registreerimislehe ära ja lisasin liha pildi,

kuna telgi pilti ei olnud ja lubasin pühalikult kaaskirjas, et ehitame telgi ja saadame pildi.

Mõeldud tehtud- Olavi ehitaski- kuuselattidest ja kangast sellise viikingi laeva et anna olla- varsti saan pildid ka lisada:)

Pärnu hansapäevadel saime kiita nii et tolmas ja liha osteti ka kõik ära ja siis tulid Tallinna merepäevad ja osteti samuti kõik liha ja pasteet ja pardid ja küülikud ja kanad ja kõik ära... Vägev tunne!

Eriti äge tunne oli see, kui tuli selline kiri, et kutsume teid veinifestivalile Toompea vaateplatvormile müüma, kuna oleme teid välja valinud... lahe- homsest läehemegi- praegu Olavi ja Toomas püstitavad meie viikingitelki seal, üritame tegeleda natuke tootearendusega- lisades suitsuvutid ja vutimunad soolvees ja lihasekserid ägedateks veinisuupisteteks.... Eile õhtul kell oli juba öö (umbes kl poole kolme ajal) , kui panin pasteeti kappidesse, purustasin tšillimoosi, küpsetasin leiba ja keetsin keelt ja vutimune- Olavi toimetas kanatiibade ja partidega suitsuahju juures; mõtlesin, et kas see leiab ka väärilise tasu, palun hinnake seda, need on head asjad karjusin endamisi, ma ikka veel usun, et õige tee ongi õige ja meie magamata ööd toovad kellegi toidulauale täiusliku maitse , mille lihtsuses ja siiruses ei pea kahtlema ja annavad meie perele tulevikukindluse ja et me ei pea oma suitsuliha kastma tuhandetesse toidulisanditesse, vaid piisab soolast ja lepapuust...