See uus pereliige .. vol....

Niisiis meie koer käis arsti juures, pidi minema suurem koer, aga väike oli juba autos ja temaga pisut kergem liigelda, siis läks hoopis väike koer- loomaarstile sobis nii ka- ühe pere koerad üks haigus... no aga päris nii ei läinud....
Väike sai siis kiibi ja vaktsiinid ja mingi kõrvarohu ka.
Meil oli probleem- küsisime, miks koerakesel tissid nii suured on- loomaarst arvas, et need on tal eelmisest pesakonnast küll tõmbavad tagasi- see oli 2 nädalat tagasi... nüüd on nii, et ei tõmma nad midagi tagasi- meie Bläki on tiine ja varsti saame posu kutsikaid- isa on teadmata ja ta ei räägi ka sellest vaid lööb silmad maha...
Igatahes on meie rasedal rinnapartii kasvanud korvilt A korvile E ja me tegime talle poegimiseks pesa valmis:)

Lahe! Saate kõik endale jõuludeks kutsikad:)

Jahisaak!

Senini on ikka nii, et mehed käivad iga laupäev jahil ja toovad liha või siis maksa ja pead igal juhul, et saaksin sülti keeta, aga seekord oli teisiti...

Mees tuli jahilt ja pagaasnik oli suitsuvorsti täis:) Nii on ka tore, sest vorst on ikka väga hea kui seal liha ka sees on:)

Suitsuliha!

Nüüd siis oleme saanud endale sõltuvuse- ma ju ütlesin, et nigu see suitsuahi jaanipäeva paiku valmis sai, et see nii lõpeb ...

Teeme iga nädal suitsukana inimestele- no neile, kes tahavad ega me kedagi ei sunni, aga need kes on kord võtnud prooviks on saanud sõltuvuse, millest on raske vabaneda ja kas peaks tahtmagi vabaneda- igatahes on meil üks mõnus toiduringnimega Omakond, kes tellib iga nädal kana ja üldiselt läheb meil päris hästi, kui arvestada seda, et sellega kaasneb ka oma sõpradele kana pakkumine ja nüüd siis tänu toiduringile lähebki rohkem kana nagu sõpradele- vahest nii, et suisa kaks korda nädalas küpsetame... igatahes pole ise elus maitsvamat toitu saand!

Oh ja sellega ju asi ei piirdunud- nüüd siis teeme statsionaarselt ka Suitsusinki- see viib keele alla. Eile õhtu võtsime ahjust välja liha, mida oli sinna pannes 50 kg, nüüd siis aga poole vähem- kas teie teadsite, et kui teha päris sinki, mitte keeta vaid panna toorelt ahju, siis liha kaotab ligi 40% oma kaalust?

Mina ei uskunud, aga kui me eile võtsime kahe kiloste tükkide asemel välja 1,2 ja 1,3 kg kaaluvad tükid hakkasin kohe aru saama. Igatahes nüüd siis teeme imemaitsvat külmsuitsu kaelakarbonaadi kogu aeg ja protsess on ikka väga pikaldane.

Igatahes kui me selle liha pühapäeva õhta panime sinna pagana ahju, siis me küll selle peale ei tulnud, et valmis saab ta alles neljapäeva õhtuks- niisiiis 5 ööpäeva kestis see ilu tegemine- Olavil öösiti kell helises iga natsa aja tagant ja ta käis väga truilt jälle lihale suitsu juurde andmas.

Ma ütlen teile, et tulemus on väga kõva!!! See on hea ja isegi väga hea- ma olen saanud sõltuvuse, kuigi ma lõpetasin ju söömise ära ja kavatsen hirmsasti alla võtta.

Aga nagu kunagi ütles minu hea sõber Marin Ivask- süües metssea praadi meie Hiiumaa kodus- TA SUUDAB KÕIGELE VASTU PANNA PEALE KIUSATUSE- siis on nüüd meiega sama lugu- kiusatus on tugevam kui mina!!!!

Tulge siis proovima!

Unenägu- presidendi proua!

Oh jah- ma pean kohe ära kirjutama, et keegi saaks hakata analüüsima- olen jube kärsitu...

Täna öösel olin ma unes uus presidendi proua- see oli kohe selline ametinimetus.

Järsku üks ajakirjanijk pildistas mind ja ma küsisin miks?? Ta vastas mulle, et mina olen ju uus riigi esimene leedi, millegi pärast ma jäin teda kohe uskuma, kuigi olin terve unenäo natukene kõhevil ja kahtlev. Siis andis ta mulle mingid pakid ja ütles et ma pean need kaasa võtma. Olin väga sõnakuulekas ja võtsin kaasa.

Panin end kenasti riidesse ja sõitsin mingi lahtise auto või veoauto kastis Evelin Ilvese juurde koju, mis ilmselt pidi olema presidendiloss, aga nägi välja nagu üks Kohila maja , mida me olaviga kunagi osta tahtsime.... Mind võeti seal väga viisakalt vastu ja mul oli veel kaasas minu poeg Toomas. Evelini juures oli väga palju erinevas vanuses lapsi ja tundus et kõik olid tema lapsed ja siis elas seal veel tema ema, kes kogu aeg toimetas. Seal nende majas ma pidin millegi pärast kindlasti riideid vahetama ja otsisin sealt riidekapist endale puhast pesu; nende tuba riidekapiga oli sama nagu meie Hiiumaa vana maja tagumine tuba, ainult kapp oli teisel pool; leidsin endale väga ilusa punase pesu, aga see oli minu pesu, mitte nende oma ja siis Toomas ütles- näidates mingi muu puhta, aga vanaaegse pesu peale, et võta see, aga mina talle vastu, et miks sa arvad, et sinu ema peab käima riides nagu vana inimene, see on minu pesu ja ma panin selle selga. Olin väga ilus ja endaga rahul, aga natukene kohmetu oma uuest rollist. Siis läksin tagasi teise tuppa, mis oli nüüd nagu minu vanaema Ama apteegimaja söögituba, kus oli ümmargune laud, taldrikud olid alati natuke kild küljest ära, tassid pisut seest mustad, rohulõhnaline tuba ja nurgas oli diivan, kus ma lapsena magasin. Nüüd seisime meie kõik ümber selle laua pidulikult ja ma andsin intervjuud ajakirjanikele- neid oli palju, rääkisin igasugu heategevusprojektidest ja ettevõtetest ja siis andsin üle kellelegi ned asjad, mis see eelmine ajakirjanik oli mulle andnud, ja ma ma mäletan, et mõtlesin et ma tegelikult ei tea mis need on, aga ma ei saanud seda välja näidata ja siis ma rääkisin sujuvalt sellest projektist ja mingist 2000 kroonist, mis on ette nähtud kellegi abistamiseks ja siis sain aru- vist Evelin vaatas mulle sügavalt silma- et see oli hoopis 2 miljonit, mille me annetame kellelegi, igatahes tean kindlalt et laste jaoks. Siis lahkusid ajakirjanikud ja ma hingasin kergendatult. Võtsime Evelini ja kellegagi veel- ei mäleta udused kujud olid- ja läksime aeda jalutama, meil olid käes šampusebokaalid, mis olid tegelikult kumerad- ülevalt kitsamad, kristallselged viinapitsid, mis olid ääreni šampust täis ja imeilusad, nagu mini bokaalid.

Jalutasime aias ja siis küsisin Evelinilt, et kuidas mul intervjuu läks ja ta väga kiitis mind ja ütles, et kõik oli super välja arvatud see rahanumbriga eksimine, aga seda pidavat ikka juhtuma.

läksime tuppa tagasi ja Evelini ema tuli meile vastu ukse pea ja tassis suures läbipaistvas kilekotis välja majast neid kuivainepurke- neid punaseid valgete täppidega- kolis asju välja ja keegi veel kuskil tassis mingeid riidekotte...

mina küsisin Evelinilt, et mis te teete ja tema ütles, et nad kolivad nüüd välja, sest meie ju tuleme sinna majja elama- suhteliselt nukker oli ta hääl. Ma jäin mõttesse ja vajusin WC potile istuma, mis asus keset söögituba ja olin seal oma seelikuga püksid maas, nagu ikka naised potil... mingit häda ma ei teinud sinna-lihtsalt istusin ja siis kogunes väga palju erinevaid inimesi mu ümber ja ma tõusin püsti ja tõstsin oma imeilusa pesu üles ja lasin seeliku alla- nagu nii peakski olema- ja ütlesin Evelinile, et nad ei pea ju kuskile kolima, sest me elame üürikorteris Mai põigis ja meil on kuu üür makstud, nii et neil on veel asega 2-3 nädalat oma asjadega ja Evelin ütles, et tal polegi kuhugi minna ja kallistas mind kõvasti ja oli väga tänulik!



Mis siuke unenägu küll tähendada võib- igatahes ma ärkasin üles väga reaalse tundega et kõik on hästi ja tulevik on helge!



Aidake seletada...

See uus pereliige ..

... on nüüd siis juba püüdnud murda maha kana ja kassi- Olavi päästis mõlemad.
Siis ta on paadunud autofänn- niipea kui ukse lahti teed või jätad siis on koer autos ja sõita meeldib talle üle kõige, istub tagaistmel ja vaatab aknast välja juhi tagant. Kui rekka läheb mööda, siis koeral pea käib auto liikumise suunas imekiiresti ja nii iga kord, kui autosid tuleb palju vastu, siis on see päris naljakas vaatepilt kuidas meie taks pead liigutab, nagu oleks ringrajal:)
Niisiis päris äge tegelane:)

Tal on vaja veel ülemise korruse rott kinni püüda, et tõestada et ta ikka on päris jahikoer ja tagasi on vaja tuua meie pulmalaua 120 muna, mis rotid 3 tunniga pintslisse panid... aga see on juba teine lugu..

Meie pere suureneb!!!

Täna tuleb meile elama uus pereliige- ta on kolme aastane ja musta värvi- karvane... nimi on Blacky- Ta on juba kahekordne ema ja tema pere kolib Eestist ära, aga tema tahab olla eestlane edasi ja kolib nüüd siis Avinurmest Rahulasse.
Me kõik ootame, ainult Matrix ei tea, mis teda ees ootab... eks näis

Siis meil on Mätu ja Bläki ja 2x Ädu ja siis peaks olemaveel Täämas ja Kärl-Oskar ja Älavi:)

mul on häbi ja ma olen õnnelik- ei teagi kumba rohkem...

Sain Helenilt ja Jannolt imelise kingituse - Kontserdi piletid, kus Liisi Koikson ja Tõnis Mägi ja Chalice esitasid oma imekaunist ja meeletut loomingut...

Aga kontsert toimus 10 Septembril Rock cafe-s ....
Kahju- hea muusika oli, hea heli, hea hea, aga põrsakari oli lastud sisse, ma ei tea kas neil ei olnud lihtsalt see neljapäev kuhugile minna või meeldibki lausverbalistidel käia kontserdil end tühjaks rääkimas????
Kuulsime kõike- mis vorstid ja kus on parimad ja kui hea mõte oli ühel või teisel õllevabrikul hakata tootma just seda marki ja kuidas oli viimase jalkamatši tulemused ja kas kellelgi on päevad juba hiljaks jäänud või kui nunnud kõrvarõngad sõbranna on soetanud ja kas sa tead kui äge auto tal oli ja mis kõik juhtus ja kes kellega ja kuidas je kas enam tahabki nii teha ja emal on tervis halb ja kuradi küünelakk ei kuivanud ära........ ja siis ei jaksanud Liisi Koikson enam laulda üle masside ja õllemöla - ta muide laulis samal ajal.....- ja ütles tasakene, et järgmine laul on tema lemmik ja ta palub vaikust, kuna see laul seda eeldab...-
järgmine hetk mida ma mäletan, kui küsisin peale seda laulu- Palun liisi ütle mis laul see oli???- nende vorstisõprade käest, et kas nad võiksid meile öelda, millest see laul oli??? Et me ei kuulnud muud kui seda, milline aluspesu ja millised toidud jne nendel on ja saab olema ja kõike seda selle laulu ajal.... Nad taandusid meist tahapoole...
Kuulasime laulu Väike Järv- peaaegu lõpuni , aga enne siiski jõudis tulla üks noormees kahe neiuga meie kõrvale ja siis hakkas kõik otsast pihta ja täitsa vastik oli ja me ei tea millest Liisi laulis ja siis mu mees sai pahaseks ja palus lauluvaheajal minna neil äkki väljas suhelda või siis autos hea soe, siis saime teada, et muusikat ei kuulatagi kontserdil- selleks ostetakse plaat ja kuulatakse autos, et oleks mõnus ja ei peaks teisi inimesi kuulama...
Vot nii ja meie lollid läksime kontserdile... Kui Liisi lõpetas, siis me läksime kohe päris lava ette ja vaatamata higilõhnale, haisvatele sokkidele ja nailondressidele oli seal hea, sest seal olid need kes tulid kuulama ja nautima ja neelasid igat sõna,mis tuli lavalt, mitte kaaslaste suust-
Saime fantastilise elamuse, aitähhh poisid! Palun vabandust Liisi- järgmine kord oleme kohe lava ees ja naudime iga Su sõna!