Kirjavahetus pangaga- uskumatu aga tõsi!- nii me lõpuks saimegi hakata laenu maksma!

Telefonikõned KH-ga, Nordea panga kliendihalduriga.

Veebruar 2009
Helistasin panka, et arutada seda, mis saab edasi, kui me ei suuda omavahelisest lepingust kinni pidada ja pangale tagastada 13 juuliks 2009 oma 3,6 miljonisest laenust 1,7 milj krooni, mis on lepingus ette nähtud, maja müümise läbi.
Kliendihaldur oli väga sõbralik ja abivalmis ja teatas et kahjuks on tõusnud kõik panga baasintressid ja kui me ei müü Raudtee tn korteriomandit maha selleks ajaks so 13 juuliks, siis ei ole teada, mis edasi saab kuna laenu kuumakse ilma müümata oleks väga suur ja me ei jõuaks seda kanda vastavalt oma sissetulekutele. Küsisin nõu, et mida ma peaksin edasi tegema ja laenuhaldur soovitas oodata ja püüda ikka müüa, kuna sinnani on veel pikk aeg ja et peaks jälle ühendust võtma Mai kuus. Pakkusin pangale ka Raudtee korteriomandi ja sinna juurde kuuluva maa omastamist vastavalt nende poolt aksepteeritud kinnisvarahindamisaktile ja arvata see laenuosast maha. Pank ei olnud sellest huvitatud.

Mai 2009
Helistasin oma kliendihaldurile peale seda kui olin saanud konkreetse pakkumise -850000 EEK firmalt „Agenda Kinnisvara“ 20 Mail. Sinnamaani ei olnud ühtegi konkreetset pakkumist ostusooviga tulnud, kuna müüsime Hinnaga, mis oli panga tingimus- mitte alla 1,6 miljoni- vastavalt telefonikõnele Veebruaris kliendihaldurga.
Olin küsinud nõu veel kahelt kinnisvaraeksperdilt- „Arco vara“ kinnisvarabüroost ja kinnisvaraga tegelevast firmast „Koduleidja“. Mõlemad väitsid , et sellise hinnaga praeguses majandussituatsioonis ei ole võimalik müüa sellist kinnisvara. Kliendihaldur soovitas mul otsida ostjat edasi, kes pakuks kõrgemat hinda kui 850000 ja seni tema läheb komisjoni selle pakkumisega, et teada, mis saab edasi.

26 Mai 2009 Leidime potensiaalse ostja, kelle ma saatsin samuti oma kliendihalduri juurde, et ostja saaks pangast pakkumise oma laenuvõimalustele ja KH(laenuhaldur) võttis ta vastu 27. Mail ja panga tingimustele vastavalt sai tema potensiaalseks laenusummaks 900 000 EEK.
28 Mai 2009 helistasin panka ja uurisin, kas on vastus olemas komisjonist, kas tohime müüa maja sellise summaga, laenukomisjoni otsus oli, et ei tohi mitte mingil juhul alla 1,7 miljoni müüa, kuna muidu jääks liiga vähe kinnisvaratagatist ülejäänud laenuosale. Kuna vahepeal oli tulnud veel üks potensiaalne ostja kinnisvaramaakleri AH kaudu, kellel oli maja ostusoov 1,1 miljoni Eek-ga, siis küsisin KH käest, kas 1,1 milj tuleks kõne alla, kui ma ei tohi müüa 900 000 krooniga, ta vastas, et kahjuks on ka sellest väga vähe ja alla 1,7 milj me müüa ei tohi.
Olime sunnitud mõlemale oma majaosa ostjale teatama, et kahjuks me ei saa müüa alla 1,7 miljoni Eek-i, samuti palusime võtta erinevatel maakleritel kinnisvarakuulutused maha ja tühistada müük sellise hinnaga.
Meil olid olemas potensiaalsed üürnikud- väga head peretuttavad, kes ootasid kogu aeg, kas me müüme või mitte ja 28 Mail andsime neile üle Raudtee korteri võtmed ja sõlmisime üürilepingu määramata ajaks, kuna me ei tohtinud sellise hinnaga müüa ja nemad on meeleldi nõus kandma hiljem Raudtee laenuosa maksmise vastutust vastavalt siis nii, et 1,5 milj sellest 3,6 milj laenust. Kuna aga selles peres on samuti mees ilma ametliku tööta, siis ei saa nad praegu seda maksta ja maksavad üüri 4000.- kuus.
Praegusel hetkel elavad üürnikud alates 1 Juunist 2009 Raudtee majaosas ja on seal teinud juba remonti, investeerinud sisustuse näol ja teinud mitmeid aiatöid. ühesõnaga kulutanud lisaks kuuüürile ka päris palju raha selle teadmisega, et nad saavad olukorra paranedes ise osta ära üüritava korteri.
28 mai telefoni kõnes lubas KH, et ta läheb meie laenuasjaga uuesti komisjoni taotlusega, et saaksime kanda kogu laenuosa maksmist so umbkaudu 15 200 krooni kuus ja ei peaks müüma Raudtee majaosa kinnisvara mingi etteantud tähtajaga. Jäin ootama laenukomisjoni vastust.
Reedel 19 Juunil helistasin ise KH-le ja küsisin, et kas on mingeid uudiseid, kuna kuupäev on juba üsna hiline ja tahaks mingit selgust saada. Laenuhaldur küsis minult täiendavat infot pangaväljavõtete ja pere väljaminekute kohta ja ütles, et oleks ikka pidanud maja müüma Saatsin kõik vajalikud dokumendid panka 24 juunil ja sain KH käest vastuse et kõik on korras, ta saadab need nüüd uuesti komisjoni, mis toimub siis 30 juuni 2009.
30 juunil helistasin kl 16,30 KH-le ja küsisin komisjoni vastust, vastuseks sain teada, et meile on võimaldatud veel 6 kuud põhiosa maksepuhkust ja me peame oma raudtee majaosa maha müüma. Ma protestisin selle vastu väga ägedalt, kuna kuu enne seda olin ma pangale pakkunud kahte ostjat ja müüa ei lubatud ja nüüd olid juba meil seal sees üürnikud, kes omakorda investeerisid sellesse majja, ja kindlasti ei tahtnud ma saada maksepuhkust veel pool aastat, et mitte maksta põhiosa. Meie eesmärk oligi see, et saaks hakata maksma ükskord seda põhiosa, et laenuosa hakkaks vähenema ja kuna see ettepanek oli tehtud, et selline võimalus üldse on, panga enda poolt 28 mail, siis loomulikult soovsime sellist otsust. Telefonikõnes KH-ga läksin ma väga emotsionaalseks ja soovisin kokkusaamist selle panga komisjoniga, kes ühe kuuse vahega otsustab, et ma ei või maja müüa ja siis jälle, et ma pean seda tegema. Laenuhalduri sõnul on panga komisjoniga kokku saamine võimatu, mina küsisin, et kuidas see saab võimatu olla, kui nad on inimesed ja võtavad vastu otsuseid, mis puudutavad minu elu. Sain uuesti eitava vastuse. Pakkusin ka uuesti laenu katteks Raudtee majaosa, mille nad on ise ju laenutagatisena aksepteerinud, aga seegi ei olnud atraktiivne ettepanek pangale. Palusin korduvalt kokkusaamist inimestega, kes midagi otsustavad, aga see osutus võimatuks. Laenuhaldur ütles et ta saab minust aru, aga ta ei saa midagi teha kuna otsus on selline. Mina arvasin sellepeale et ta on väga tore inimene, aga sellest on väga vähe kasu kui tema minust aru saab ja komisjon ei saa. Telefonikõne lõppes sellega, et kliendihaldur lubas anda kogu taotluse uuesti komisjoni.
2 Juulil oli uus komisjon. Helistasin kliendihaldurile kl 16,30 ja sain vastuseks et meie taotlus rahuldati st me ei pea müüma Raudtee tn kinnistut ja saame hakata maksma laenu koos põhiosaga u 15000 krooni kuus. Laenuhaldur ütles telefonis, et esmaspäeval, kui ametlikud paberid tulevad panka, siis ta tuleb puhkuselt välja ja vormistame uue lepingu.

6 Juulil 2009 peale lõunat helistas mulle pangast laenuhalduri KH asetäitja LM ja asus mulle lugema ette otsust, milles kõlas, et me saime 6 kuud pikendust maksepuhkusele ja peame Raudtee maja uuesti müüki panema. Ma ütlesin talle et see pole võimalik, et otsus oli 2 juulil teistsugune. Ta kahtles minu kõrvakuulmises ja lisas, et me ei olegi ju võimelised maksma laenu koos põhiosaga, sest mul on mees töötu ja kuidas ma võisin endale üldse ette kujutada, et midagi sellist võib tõeks osutuda ja kindlasti ei ole nende kliendihaldur KH mulle mitte midagi sellist saanud öelda. Ma läksin väga endast välja ja küsisin et kas nad saavad ise ka aru, mida nad inimestele teevad ja millisesse olukorda mind pannakse. Sellepeale ta teatas mulle, et ega tema pole süüdi et meie laenu võtsime... Kokkuvõttes ta teatas mulle et ma ei saavuta midagi oma nutmisega ja teda pole võimalik nii mõjutada, ma julgesin öelda, et ma väga vabandan, et olen nii emotsiaalne, aga kindlasti ma ei kasuta oma pisaraid tema mõjutamiseks ma lihtsalt ei suuda neid tagasi hoida. Lubasin talle et võtan ühendust oma puhkusel viibiva kliendihalduriga ja küsin miks ta mulle valeinfot andis ja miks te üldse seal pangas inimestegha niimoodi teete.
2 tundi hiljem sain telefoni teel kätte oma kliendihalduri KH, kes ütles, et ta ei ole mulle kindlalt midagi öelnud, mille peale ma olin juba täiesti endast väljas ja küsisin, et kuidas ta saab mulle nii öelda otse näkku, kui ta tegelikult teatas mulle pangakomisjoni vastuse, et me saame hakata kandma tervet laenuosa ja me ei pea maksma 1,7 miljonit 13 juulil pangale tagasi. Ma veel küsisin 2 juuli kõnes, et mis sellega kaasneb ja kas me ei pea siis maja müüma- ta ütles kindlalt, et maja müüte siis kui ise tahate.... Sellepeale KH tunnistas, et võttis endale liiga suure vastutuse ja tõesti ütles mulle nii nagu ma kuulsin, et ma süüdistagu teda kui mul on vaja kedagi süüdistada. Mina ütlesin et ma ei taha kedagi süüdistada, tahan teada miks inimesi petetakse ja tahan tagasi saada mulle 2 juulil kinnitatud laenuotsust. Mille peale KH teatas, et ta ei saa enam midagi teha, sest kui ta helistas hommikul panka (puhkusel viibides), siis ka tema kuulis üllatuslikust otsusest LM-i käest. Sellega meie telefonikõne lõppes, mina lubasin veel et võtan ühendust juristiga, kuna ma enam ise lahendust ei näe ja ei tea keda usaldada.
6 Juulil peale kella 5 õhtul helsitas mulle LM Nordea pangast ja teatas mesimagusa häälega ärge olge nii kurb. Ta ütles, et ta ei süvenenud lepingusse ja jättis „kahe silma vahele“ selle asja, et 6 kuud puhkust ei ole mitte põhiosa maksele vaid hoopis maja müümisele ehk siis 1,7 miljoni tagastamisele ja me saame hakata maksma kogu laenu... Ma olin väga endast väljas ja küsisin, et kas ta on kindel, et ta on seekord paberid läbi lugenud ja et see otsus on ju hoopis teine, kui see millest ta mulle teatas lõunases kõnes. Ta isegi ei vaevunud vabandama, mitte et sellest midagi kasu oleks olnud, aga asus pikemalt mõtlemata otsima minu kliendihalduri KH vigu ja ei saanud kuidagi aru, kuidas ta küll minuga nii hilja tegelema hakkas, kui juba 13 juuli on nii suure summa maksetähtaeg. Ma ütlesin talle, et minu kliendihaldur on teadlik kõikidest nüanssidest, mis puudutavad minu abikaasa töö kaotust Jaanuaris ja seda, et me ei leidnud majale panga nõutud hinnaga ostjat jne. Telefonikõne lõpuks sain teada,e t olen kõik õieti teinud ja pangale väga hea klient, mul on kõik laenuosmaksed makstud ja olen igati korrektselt käitunud ja pigem et see asi kõik nii kriitiliseks läks on süüdi minu kliendihaldur. Vastupidiselt sellele, et eelmises telefonikõnes LM-ga olin ma inimene, kes ei olegi iial võimeline maksma pangalaenu.
Nüüdseks on siis asi nii, et peaksime minema sõlmima uue lepingu, mille kohaselt me saame maksta kogu laenu koos põhiosaga ja peaksime müüma 1,7 miljoniga maha oma majaosa 6 kuuga. Ma ei saa aru vee ühest asjast. kui me maksame juba laenu täie rauaga, miks me peame veel müüma maja, mille eest me oleme võimelised laenu maksma??? Ja kuidas suhtutakse sellesse, et pannakse lihtsalt tanki oma kaastöötaja, kes on puhkusel??

Palju õnne eestlased meil on selline pangasüsteem.... ja inimressurss...

Sõprade jõulupidu

25 detsembril oli Vana-Torokse sõprade jõulupidu.

Kuna teatavasti on meie vanad ja uued sõbrad ja nende sõbrad kõik osavasti segunenud, et meid sai kokku nii palju, et siis kõigile kingitust teha oleks pidanud panka röövima- seega otsustasime ja kõikse parem mõte on teha loosipakid, nagu vanasti koolis, aga siis selle põhimõttega, et iga inimene kes tahab pakki saada toob omalt poolt ka paki kuuse alla ja hõikamise käigus saavad kõik pakid lunastatud... paki väärtuseks sai määratud 75 eeku, et siis nagu midagi saaks, aga ei läheks väga kalliks.. Põhimõte kingilunastamisel oli aga lihtne- kõik pidid esitama laulu- karaoke vormis ja siis kui maja perenaine ja ühtlasi inimene, kellel polnud tol õhtul eriti häält, jagasin kingitusi. Mikri ja plaadid laenas meiele lahkesti Daisy ja võimu mikri jaoks saime Madise käest laenuks. Ütlen ausalt mul pole väga ammu nii naljakas olnud, kui sel õhtul. Kui see naer kõik läheb uue aasta terviseks siis sel uuel aastal oleme küll kõik väga õnnelikud ja terved inimesed. Kingitusi oli ka igasuguseid, aga meeldejäävamad neist olid kaks- Carmen sai jõuluvanalt reha, millega uuel aastal raha kokku riisuda ja Taix ja Heret said ahjuplaadi ja papud- eesmärgiga mõlemad täis teha!

Õhtu algas ametlikuma osa ja söömisega, kööginurgas oli alkoholiosakond, kust paljud mehed oma hääled ka lahti laulsid, sest lauluõli ikka jagus... Taix valas pitse täis nii palju kui oli pitse- mitte kui palju oli joojaid ja siis neile kõigile, kes seal olid- Olavi, Taix, Egert, Alex, Andrus ja Juss tundus, et pitsid on vaja ikka ühe ringiga tühjaks juua, seega joodi iga ringiga natukene rohkem kui pits või paar.. Igatahes on see jätnud ühe sügava jälje nende meeste ja ka nende naiste mällu- me nägime huvitavaid asju, mida iga päev ei näe- Egeri ja Taixi esituses kuulsime mitmeid laule- näit:"Üks meist naine, teine mees" oli täiesti kustumatu elamus kõigile; Andrus tahtis kõikide oma pereliikmete eest ise kõik ära laulda ja siis natuke sõprade eest ka, kuni lõpuks jõud rauges...; Aleks jooksis kiiresti viinanurga ja Kristy vahet- samal ajal kogu aeg pildistades...; Peep isegi tantsis minuga, mis on ka ajalooline sündmus; Olavi käitus nagu meeletu mees- uskumatud poognad tantsupõrandal ja katkematu laulmine üllatasid mind ka peale kaheksat aastat kooselu- sellist meest ei ole mina varem näinud- õnneks vanusega tuleb mõistus pähe ja mees kapslist välja; Juss oli suhteliselt tagasihoidlik, aga saame aru- oleme ju kõik inimesed, kes meist ikka jaksab pärast pidu pidutseda.

Naised istusid peamiselt söögilaua taga, aga see on ju loodusseadus- naised on ikka olnud läbi elu korilased- kes korjab perele, kes korjab voldivahele... Igatahes toidud olid head- kõikidele soovijatele sai salatit kaasa pakitud ja veel järgmine päevgi oli isu hea ja toitu jagus kõigile!

Kahjuks ei saanud kõik sõbrad tulla- Liina ja Tõnu, Helen ja Janno ning Vergi ning Heiks lastega jäid tulemata, aga me mõtlesime nende peale!

Niisiis sõprade jõulupeol osalesid Egert ja Iivika ning Heret ja Taix- ehkki oleks õigem ütelda Egert ja Taix ja Heret ja Iivika:

Egert ja Taix

Heret ja Iivika

Aire ja Andrus oma perakonnaga- kuna nad kõik koos pildile ei jäänud- olid nii liikuvad, siis olen sunnitud neid siia riputama ükshaaval...AireKaksikud- Sigrid ja Sirli
Vanem poja Siim ja isa Andrus- noorem poeg Tiit ei jäänud pildile, kuna ta liikus liiga kiiresti või oli seljaga kogu aeg.

Siis olid meie juures Pesakond Raudtee tänavalt- Kristy ja Alex oma poja Priiduga- Alexist pili ei ole, sest tema tegi pilte kogu aeg, aga Kristy särast läbi öö ja Priidu oli kohal kogu oma tagasihoidlikuses:

Carmen Ja Juss olid kohal koos Jarliga- neil oli natuke raske olla, kuna eelmine päev oli ikkagi olnud jõululaupäev ja seda oli vääriliselt tähistatud, aga super et nad tulid ja olid ja lõpuks läks vist isegi Carmenil lõbusaks...

Carmen ja Juss

Jarl

Meiega oli veel üks väga armas inime, kes tegi kõik katsumused kaasa ja ei heitnud meelt Kelly...

Lisaks sellele olid meil väga ägedad tantsulõvid, näiteks onu Peep, ma polnud temaga varem tantsinudki...

Muidugi pean ma ütlema et ületamatu ja kordumatu oli peremees majas- ta näitas seda igal momendil ja oli täiesti tasemel hoides tuju üleval ja rokkides ikka täiega kogu õhtu.

Laulumees

Esimene veini ümbervillimine 25 dets 2008Oma musi kaisus- mõlemad!

Lavka- emme lulla

Oli aeg, kus tuli lavka - veoauto kastis,
suitsud, viinad, leib ja liha tegid raskeks lasti.
Oli aeg, kus lavkapeale ruttas kogu küla,
Kuuldi jutte, tehti nalja, lumi langes ülalt.
Tulid eided, tulid taadid, taskus kasin rubla,
Selle eest sai leiba pere, Punik, lammas Juta.

Oli lavkamehi kangeid, neid kes nägid linde,
Oli neid, kes väga selgelt tundsid küla hinge.
Läksid ajad, läksid autod, tulid soojad bussid,
Lahked müüjad tellimisel kätte tõid ka sussid.

Kool on läinud, post on läinud, nüüd kaob teelt ka lavka,
Kust saab omal hingepidet Hiiu külarahvas?
Talinasse, Talinasse, tuleb lõpuks sõita!
See on sõda küla vastu, kes küll saaks siin võita?

Jääb vaid kalmuaed, kus puhkab väsind küla sool,
Valgest liivast kurbust uhkab, läinud usk ja hool.
Kruusatee ei enam tolma, lavka sõidust teata....
Kes küll, kes küll selle sõja rahva vastu peatab?

Laatsaret

Kõik emad teavad, kui raske elukutse see on, kui laps on haige. Aga ka haigused on väga erinevad- meil on praegu kolm diagnoosi kodus- bronhiit, kips ja ohatis.
Nii me nüüd kodus hüüamegi, kuna see on nii halenaljakas ja igast negatiivsest asjast peab ju ometi midagi positiivset leidma- mehele ütlen Kallis Ohatis ja ta kohe kuulab, Karl-Oskar hüüab juba ise, kui töölt tulen(Olavi praegu lapsega haiguslehel) Tere emme- minu bronhiit elab hästi ja palavikupoisid hakkavad juba koju tulema. ja kui väike Ädu tuleb, siis keegi ei suuda enam tõsiseks jääda, sest tal on see aasta kolmas luumurd ja kõik on juhtunud kogemata nii, et ta isegi aru ei saa kuidas... Tuli koolist koju ja ütles et tal läks kogemata sõrm tagurpidi- miks ja kuidas ei tea ta ise ka. Nüüd siis kips- küsisime traumapunktist kliendikaarti ja püsikliendi soodustust, aga ei antud millegipärast...
Ühesõnaga see on ju täiesti normaalne, et ühel kümneaastasel tütarlapsel ikka juhtub- sabakont läheb katki Jaanuaris kõige esimesel keka tunnil, kui õpetaja sunnib inimesi kunstlumel paduvihmaga suusatamist õppima; siis paar kuud hiljem ta lihtsalt kukub kooli juures karusellilt alla ja murrab randmeluu ja nüüd siis november ja vasaku käe nimeta matsi murd.
Igatahes emal tekib laste selliste haiguste peale, kas täielik paanika, ahastus ja allergia või paremal juhul selline nukra alatooniga muhelus...
Igatahes vastab tõele see ütelus, et kaks ilma kolmandata ei jää- nii nagu meie peres ka lapsi:)- siis seega peaks see lugu nüüd läbi olema ja rahu majas, 24 läheme võtame kipsi ära ja läheme Jõuludele vastu täiesti tervena, bronhiidist oleme otsustanud ka täiesti lahti ütleda ja Olavil on ka selle aasta jooksul kolmas kord see vastik ohatis, nii et see peaks nüüd kõik möödas olema- uhh tänu taevale!
Tervisi kõigile!

Kilesaun

Ma pole veel rääkinudki lugu sellest, et meil on kilesaun.. Kuna sauna ehitamine maksab hulga raha ja meil pole seni veel lotovõitu tulnud, siis tegime niimoodi, et kui oli vaja puudele kuuri ehitada, siis selle kuuri otsa jäi tükk täiesti mõtetut ruumi, kuhu oleks muidu saanud asju ära panna, aga kellele seda ikka vajaon ; meie tegime mõtetu ruumi mõtekaks ja andsime talle uue elu kilesauna näeol. See kile maksis ühe kasvuhoone kile jagu ja naelad olid ju endal kodus...

Polnud palju vajagi- 5 päeva õllejoomist ja paduvihmas sahmimist ja palju sõprade abi ning oligi saun valmis.

Olavi oli kogu aeg asjalik, Onu Peep oli igal pool ja tegi peaaegu kõike... üks hea Peebu sõber Margus käis hobi korras aitas ahju laduda vana pliidi tellistest ja katla paika panna.... kulus kast õlut. Mina sain endale au ronida katusele ja lüüa kinni need lauad, mis seda majakest koos hoiavad ja kilele toeks on- oli Jaanilaupäev ja Helen ja Janno tulid ka pahaaimamatult meile Jaanitulele- padukat laristas kogu aeg- siis me saimegi Heleniga koos panna kile katusel põlvili olles- põlved olid mitu nädalat sinised- sekundiga olime läbimärjad ja kile oli libe ja natuke kõikus ikka ka, aga ära tegime!!! Janno oli samuti kogu aeg rakkes ja ega sellest pidutsemisest suurt välja ei tulnudki, aga selle eest sai midagi suurt ära tehtud- saun sai järgmise päeva õhtuks valmis.




Nüüd said kõik Pärnust Tallinna sõitjad näha laupäeva õhtutu, kuidas paljad ja auravad mehed valgustatud kasvuhoone ees seisid...

Armastus käib kõhu kaudu

Nüüd siis üle pika aja tagasi jälle.
Hakkab saabuma sügis- täna kraapisin esimese jää auto klaasilt- täitsa äge tunne oli...
Kõrvitsalehed on kõik mustad ja need kollased pallid näevad päris head välja nende mustade lehtede keskel. Igatahes saab varsti kõrvitsakeeksi.

Söömisest tahtsingi rääkida...
Sõbrad käivad külas ja räägivad ikka, et siia majja tuled, siis ei tohi enne süüa, sest muidu ei mahu enam, aga laud on alati lookas- aga kas te teate kui mõnus on teha süüa, kui sul on tänulikud sööjad- kooki küpsetades kohe mõtled, et söödaks see ära- ja samas,et jumala eest puudu ei jääks ja siis paned prae kõrvale lauale veel ohtralt kuuseriisikaid ja marineeritud kurki, et kellelgi kõht tühjaks ei jääks...
See on valikuvõimalus- sellest ma rääkisin juba siis kui olin alles 11 aastane ja keegi küsis elu eesmärki-

Elu eesmärk on valikuvõimaluste olemasolu- aga mitte ainult kaks teed vaid 10 vähemalt oli minu mõte!
Mulle meeldib, et inimesed käivad meil söömas- mitte joomas, kuigi pitsi ei ole küll keegi kunagi sülitanud:)
Vahel ei ole nagu kõikse paremad ajad- noh rahaliselt- selleks tarbeks ma olengi terve suve lõpu marineerinud ja soolanud. Siis on ikka alati kõik olemas ka siis kui midagi ei ole.
Isegi koduveini panime tänavu käärima- eks näis, mis sellest saab- ehk saab midagi. Üks nõu on õunakas ja kaks nõud on aroonia-ploomi-õuna veinihakatist- kõik lubasid igatahes tulla jõulude aeg appi ümber villima. Lapsed küsisid, et millal valmis saab. ütlesin et jaanipäevaks. Sellepeale nad arvasid, et see ei ole miski õige asi, aga tore on vähemalt vaadata kuidas mulksud läbi glütseriini ja mulksutaja välja tulevad ja seda on ka vahva jälgida, et üks nõu on aktiivsem kui teised- see mulksutab nii, et öösel on vaikuses väga hästi kuulda, kohe selline tunne on , et keegi on veel..
Mulle meeldis veel väga õunamahlategu. Tegime Vergi perega siis kahe pere peale umbes 700 liitrit õunamahla. Imelik on selle loo juures see, et kõik räägivad, et õunu pole ja meil kummalgi pole õunapuid, aga selle eest päästsime ära väga palju õunu, mis olesksid muidu kompostihunnikus lõpetanud. Kui sa ikka teed suu lahti ja räägid inimestega, siis on alati keegi, kellel on midagi üle ja et vältida seda järgimise aasta juttu, et "oi oleks ma teadnud, et sul on vaja- viskasime nii palju minema", siis ma lihtsalt küsisingi kõigi käest, et kas õunad vedelevad- ja nii nad täpselt tegid...

Töö juures ka juba naerdakse-avatud kontor- et imelikud telefoni kõned sul- ühele sõbrannale räägin kuidas kohupiimakooki teha ja teisele, et kuidas seda metskitse kõikse parem hautada on ja siis on nii mõnus kui sõber helistab ja ütleb- tule võta oma metssea liha ära- sa oskad sellest midagi teha- vahva eks!

Ühesõnaga valikuvabadus kõiges ja kui on vaesed ajad, siis- isegi makarone võib teha 100 erinevat moodi!

Tervitusi kõikidele sõpradele!

Soolaleivapidu

Otsustasime kui olime võtmed kätte saanud 8 juuni 2007 a, siin uues kohas teeme me soolaleivapeo ja kutsume kohale kõik, kellega soovime edasi suhelda. Päevaks sai valitud 22 Juuni, et siis vahetult enne Jaanipäeva, aga kõik inimesed ei saanud tulla- kui tuli järjest äraütlemisi ja mõni ei ütelnud ka olin päris õnnetu... Rääkisin veel Olavile, et istume kahekesi pärast siin lõkke ääres ja nutame, aga nii ei pidanud see mitte minema ja ei läinud ka...

ostsime sea- terve sea, käisime kõik puha Haapsalus järgi ja kõik- hakkisime seda pool ööd ja siis tegin eriti kange mõnusa marinaadi peale, et ikka kõik saaks šaslõkki

Ja siis veel oli ju puudu lambaliha- ootamatult aga selgus, et minu kauakadunud isa kasvatab lambaid ja tema tahtis väga meile neist paar tükki maha lüüa - läksime lambale Hiiumaale järgi, rahakott puuga seljas, et ei tea mis see ilu siis maksab, lambaliha ju kallis, aga isa tegi lambad kaasatoodud ämbritesse tükkideks ja ütles, et noh soolaleivaks on see nüüd kingituseks ja teine Villule(minu vend) sünnipäevaks- raha pole vaja...

See oli alles lambaost- ühesõnaga, nagu aru saite väga palju šaslõkiliha!

Külalised tulid ja pesupalitäis salatit ja siga ja 2 lammast läksid kõik roaks- šaslõkki küpsetati vana malmvanni kohal kahe suure resti peal, sest muidu oleks pool seltskonda nälga jäänud- kokku suutsime endid koos küladega lugeda 79 inimest! Pärast kuulsime külakoosekul kommentaari, et mõne mehe soolaleivapidu on suurem kui Jõgisoo(naaber küla) jaanituli...

Nimekirja ma toksin siia koos kommentaaridega hiljem natsa juurde, aga tõsilugu on see, et rahvast käib meil kogu aeg palju külas ja pada on alati tulel ning pererahvas õnnelik.